Valga punaristlased panid end kirja Otepää piirkonda, sest muud lähemalasuvad piirkonnad näitasid registreerimisel „rohelist” ehk pole enam vajadust või piisavalt prügi.
Kogunesime enne „ootusi ületavat üritust” hommikukohvile Pille ja Urmase juurde. Lugesime kõva häälega ette juhendi „ Soovitame riietuda ilmastikule vastavalt, mitmekihiliselt, et saaksid töötades mõne riideeseme seljast võtta.... Lõhkekeha leidmisel ära seda puuduta, eemaldu ....jäta oma kontaktandmed... võimalusel piira ala ja tähista.... „ ja igasugu muud huvitavat kasulikku infot.
Läksime kella 10-ks kogunemiskohta Nõuni, kus ootas ees rahvahulk, prügikotid ja lapilised mehed. Ahjaa, sõit sinna oli omaette kogemus. No umbes nii nagu illegaale üle piiri veetakse. Peale nimekirjade kontrollimist selgus, et meid oli tulnud rohkem kui oodati (6 asemel 8) aga teise see-eest oluliselt vähem (6 rühma asemel 3). Meie rühm saadeti Otepää-Valgjärve piirile prügihunnikusse.
Esmapilgul tundus lihtne –hunnik plastpudeleid. Aga sealt alt tuli maa seest veel pudeleid, klaasi, eterniiti, kilet ja hea hunnik lastemähkmeid. Kasutatud. Saime 21 kotti prügi, haisupilve ja hulga meie ümber tiirutavaid kärbseid. Tekitasime oma tegevusega pisut kahju ka keskkonnale – hiirepere oli prügihunnikusse pesa teinud vist. Või kasutas hunnikut supermarketina. Igaljuhul ilma jäi mõlemast.
Igaks juhuks kontrollisime ka teiselt poolt teed olukorda. Leidsimegi. Katkised mänguasjad ja kotitäie lapsemähkmeid. Seekord siis oluliselt värskemaid. Ja õnnetuseks purunes see kott enne prügikotti jõudmist ning vaene Urmas oli nagu kakakontroll. Aega läks kogu alaga kokku umbes tund vist. Poseerisime lõpuks oma täis käru juures. Kärbseid tuli ka kohe juurde. Eriti sinna kus Urmas oli...
Sõitsime tagasi lipujaama Nõuni lootuses, et hiljemalt kella 14-ks kui on lõuna, tuleb ehk söögiisugi. Parim vahend söögiisu tekitamiseks on aga teadaolevalt töö. Läksime teisele rühmale appi. Jälle prügi, klaas, pudelid, konservikarbid, kile jne. Eriti kibe töö läks lahti kui saabus Valgamaalase esindus ja rauges nende lahkumisel. Prügi sai ka otsa. Pesime Nõuni kultuurimajas, sõime, targutasime. Agiteerisime kohalikke liituma DP—rühmaga. Siis üks ilus tüdruk peatas auto ja jagas meile kasti Red Bulli. Ootasime natuke, et äkki tuleb veel mõni hea auto ja annab veel mõne kasti midagi. Ei midagi. Siis sõbralikud lahkumisavaldused kohalikega ja sellega ametlik osa lõppes. Tehtud!
Sille. Valga
No comments:
Post a Comment